11ndal sain siis lõpuks ultrahelisse. 5 minutit ja valmis. Rasedus olemas, ilusti emakasisene. 9,47mm pikk ja vastab siis 7n+1p. (7 nädalat ja 1 päev) Tähtajaks siis 29. September, ehk liikus kaks päeva edasi algsest tähtajast. Ja veresooned olid näha ja pisike süda tuksus vapralt.Küsisin pildi ka, nüüd siis esimene pilt oma üllatusmunast ka olemas. Näidati ilusti ära, kus mis asub ja liikusin siis totakas naeratus näol oma ÄE juurde. Tema siis vaatas tulemused üle ja kirjutas kõik raseduskaarti üles. Seekord siis juba päris rasedakaarti. Küsis haiguste kohta ja isa kohta andmed ja andis lugemismaterjali mulle. Ja siis tulingi loll naeratus näol arsti juurest ära. Käisin veel apteegis ja siis helistasin tulevasele issile.
Igatahes praeguseks hetkeks on mul kohal meeletu iiveldus ja poti kallistamine on suhteliselt tavaline juba minu jaoks. Loodan, et see periood läheb kiirelt mööda, et saaksin ikka nautida ka. Lisaks on siis tunnusteks verekoera nina (No meeletu, kuidas kõik lõhnad nii tugevad on nüüd), meeletult hellad rinnad, kõht on tundlik. Ehk siis pükse väga kanda ei saa, hakkab häirima. Ja kõhuli magada ei saa, surve kohe kõhus ja ei saa kuidagi olla. Lisaks muidugi väsimus ja pidev wc vahet jooksmine.
Ja siis isud.. ok isusid nagu otseselt polegi aga keeruline leida midagi, mis sisse ka läheks. Ei suuda pooli asju enam süüa. Ja mina vana shokolaadilõust.. ma ei tahagi enam shokolaadi eriti. Ükspäev maitses mu vana lemmik Tupla näiteks nagu saepuru.. müstika!
Niiet meie pisike üllatusmuna on juba praeguseks hetkeks meie elu korralikult muutnud. Vanavanemad ja perekonnad ootavad ja meie muidugi ka :)
No comments:
Post a Comment